Eesti keele B1-taseme õppekava

1. Õppija on sooritanud eesti keele tasemeeksami A2-tasemel (HARNO eksamitunnistus).
2. Koolitusele võetakse vastu õppijad, kes on sooritanud keeletaset selgitava testi. Testi koostamisel on aluseks võetud Haridus- ja Noorteameti infomaterjal (A2-keeletaseme hindamisjuhend ja keeletestid).

Omandada keeleoskuse tase B1 – iseseisev keelekasutaja.

Eesti keele teadmiste omandamine B1-keeletasemel, mis võimaldab edukalt toime tulla igapäevastes suhtlusolukordades, aru saada igapäevaelu kõnest tuttaval teemal, selgitada oma seisukohti, kirjutada isiklikke kirju, vestelda huvipakkuval teemal. Õppija oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ning eesmärke ja plaane.

Kursuse lõpuks:

1. saab aru põhilisest infost tuttaval teemal (kool, töö, vaba aeg jne) ning aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust aktuaalsetel või õppijale huvi pakkuvatel teemadel;
2. saab aru tööga seotud tekstidest, samuti isiklikes kirjades esitatud sündmustest, mõtetest ja soovidest;
3. oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal (pere, hobid, töö jne), oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi ja kavatsusi, samuti põhjendada oma seisukohti, oskab edasi anda filmi või raamatu sisu ning avaldada oma arvamust;
4. oskab koostada lihtsat seostatud teksti või kirja tuttaval või huvi pakkuval teemal, oskab kirjeldada oma kogemusi ja muljeid.

Õppe sisu teemavaldkondade kaupa:

1. Mina ise ja minu pere Enda põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Keelestiili valik. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid. Pühad ja tähtpäevad. Erinevate ankeetide täitmine. Minu (minu lähedaste) päev. Huvialad.
2. Haridus Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine. Keelteoskus. Enda kooliajast rääkimine, lemmikõppeaine, tunniplaan.
3. Elukutse, amet ja töö Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Töötingimused. Tööülesannete kirjeldamine. CV. Juhtum tööpäevas, info hankimine enda või teise töö kohta.
4. Teenindus ja kaubandus Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, juuksur jne. Kõnetikett teenindusasutustes. Info asukoha, lahtiolekuaegade, teenuse liikide ja hindade kohta. Võrdlemine. Juhendite, reklaamide põhisisu mõistmine. Pretensioon. Kliendi soovi mõistmine, oma soovide esitamine, soovituste andmine, pöördumine, maksmise tingimused või eelistused.
5. Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus Hobid. Sport. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Vaba aega sisustava teenuse info ja lihtsate juhendite mõistmine. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine.
6. Söök ja jook Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine, tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõneetikett. Toitlustuskohtade reklaamide mõistmine. Erisoovid.
7. Info meie ümber. Aktuaalsed sündmused Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. Päevakajalised sündmused. Telefoni- ja meilietikett.
8. Keskkond, ilm ja loodus Ilmateate mõistmine ja ilma kirjeldamine. Aastaajad. Ilmastikuolud. Loodushoid. Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Linnud, loomad, taimed.
9. Reisimine ja transport Ühistransport, reisi planeerimine, piletiostmine. Tee küsimine ja juhatamine. Majutusasutused, toa broneerimine. Vaatamisväärsused. Postkaardi kirjutamine. Reisikirjeldus. Eelistused ja pretensioon.
10. Eluase ja kinnisvara Kodukoha kirjeldus. Elamistingimused. Mööbel. Kodutehnika. Kodutööd. Hooldustööd. Kodu ost, müük, üürimine. Külaliste kutsumine. Kõneetikett külas. Päeva tegevuste kirjeldamine. 11 Enesetunne ja tervis Enesetunne ja kaebused. Isiklik hügieen. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Apteegis. Kiirabi kutsumine. E-tervis. Patsiendikaardi andmed.
11. Avalikud asutused Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Keelestiili valik. Lihtsamate dokumentide vormistamine.

Grammatika:

• Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
• Asesõna. Põhivormid.
• Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis. Tegevusnimed, ühendtegusõnad.
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
• Küsisõnad.

Auditoorne ja distantsõpe: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, videolugude vaatamine ja analüüsimine, individuaal-, grupi- ja paaristöö jm. Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Iseseisva töö raames suunatakse õpilane vaatama eestikeelseid telesaateid, lugema eestikeelseid ajalehti, kuulama eestikeelset raadiot või taskuhäälingut, kasutama eestikeelset sotsiaalmeediat (sh eesti keele õppega seotud grupid) ja katsetama iseseisvaks keeleõppeks mõeldud võimalusi (vt https://www.keeleklikk.ee/, https://www.keeletee.ee/, https://speakly.me/ Täienduskoolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ja arendab kõiki osaoskusi.

Õpikud ja muud materjalid:

• M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“
• M. Pesti „K nagu Kihnu“
• L. Kingissepp, M. Kitsnik „Naljaga pooleks“
• S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“
• M. Kitsnik „Eesti keel B1, B2“
• K. Saarso „Käsikäes“
• L. Kingisepp, P. Kärtner „Mängime ja keel saab selgeks“
• Keele Sihtasutus 2014 = Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut
• Põhiõpik on „Naljaga pooleks“.

Õpitava teemaga sobivad avalikud digimaterjalid internetis, mille kohta edastab õpetaja õpilastele neile vastava veebikeskkonna aadressi ja muu info;

• www.keeleklikk.ee iseseisvaks tööks
• e-sõnaraamatud www.eki.ee kodulehel:
• www.sõnaveeb.ee
• www.meis.ee/ sõeltestid
• www.harno.ee / info eesti keele tasemeeksamite ja
• eksamieelsete konsultatsioonide kohta.
• www.miksike.ee
• www.els.leveranse.com
• www.ut.ee/keeleweb2
• https://pangloss.ee/et/avaleht
• www.meis.ee/testest
• kohanemisprogramm.tlu.ee
• www.efant.ee
• www.kutsekeel.ee/eestikeel
• www.kke.ee
• www.meis.ee/raamatukogu

Õppetöös lähtutakse tasemekirjelduse käsiraamatust A.-R. Hausenberg, M. Ilves jt „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008.

Hindamismeetod:
B1 – keeletaseme test, mis hõlmab 4 osaoskuse rakendamist (rääkimise, kirjutamise, lugemise ja kuulamise ülesandeid vastavalt läbitud teemadele). Hindamine toimub kirjaliku testi ja suuliste ülesannete põhjal.

Hindamiskriteeriumid:

• kuulamine – saab aru küsimustest ja kuuldud infost, mõistab tavalist kõnet, ka abstraktseid teemasid. Tabab nii peamist sõnumit kui ka spetsiifilisi üksikasju juhul, kui hääldus on selge ja tuttavlik;
• lugemine – mõistab raskusteta nii üldisi kui ka oma tööga seonduvaid tekste, eristab teksti ülesehituse põhjal olulist ebaolulisest, oskab teha teksti põhjal järeldusi;
• rääkimine – vastab enda kohta esitatud küsimustele, tuleb hästi toime igapäevastes ja rutiinsetes ametialastes kõneolukordades;
• kirjutamine – kirjutab nii erakirju kui ka poolametlikke tekste ning lühemaid esitlusi.

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine 60% kontakttundides. Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene B1- taseme lõputest, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele. Test loetakse sooritatuks vähemalt 60% tulemusega. Kursuse lõpus saab õppija tema oskusi ja arengut kajastava tunnistuse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud ja õpiväljundid saavutatud. Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul, kui ta osales vähem kui pooltes tundides või kui isik ei saavutanud õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. Tõend väljastatakse ka juhul, kui koolitusel ei kontrollita õpiväljundite saavutamist või õppija katkestab koolituse. Sellisel juhul tuuakse tõendil (või selle lisas) välja ka info selle kohta, milliste teemade käsitlemisel õppija osales.

Tunnistuse ja tõendi väljastamise korra aluseks on Haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määrus nr 27 „Täienduskoolituse standard“.

Õppeaeg: vastavalt tundide toimumise ajakavale ja õppetöö perioodile. Õppetundide vahel on puhkepausid, mis toimuvad eelneva kokkuleppe alusel õppijatega. Kohtumised (auditoorselt või veebiõppena) toimuvad 2 kuni 4 korda nädalas, 2 kuni 6 akadeemilist tundi korraga.

Koolitused toimuvad kas kursuse tellija (klassi)ruumides või kursuse korraldaja poolt rendilepingu alusel selleks renditud klassiruumides aadressil Tulika 19 Tallinnas. Koolitusruumid on sobilikud rühmatöödeks ja ühistegevuseks; seal on olemas esitlustehnika ja mööbli ümberpaigutamise võimalus rühmatöödeks. Koolitusruumid, õppetehnika ja -vahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Ruumides järgitakse kõiki tehnika kasutamise eeskirju, tuleohutusnõudeid ja sanitaarnorme. Veebikursuse õppeprotsess toimub interneti teel erinevaid infotehnoloogilisi võtteid ja interaktiivseid tegevusi kasutades. Töö toimub e-õppekeskkondades nt Zoom, Googele Meet, Skype. Õpetajatel on ettevalmistus ning digipädevused erinevate keskkondade kasutamiseks, nt Google Forms, Padlet jm). Veebikursuse läbiviimiseks on õpetajale tagatud vajalikud tehnilised vahendid – arvuti, kõrvaklapid ja mikrofon, veebikaamera professionaalseks tööks.

Koolitusfirma tagab keelekursuste läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemusega õpetajad.